Lümfimassaaži ehk manuaalse lümfidrenaaži peamine eesmärk on vähendada turseid, mis võivad olla tingitud haigusest, traumast, operatsioonist, liigsest kuumusest või aeglasest ainevahetusest. Lümfimassaaž on pindmine ja õrn massaaž, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast.
Manuaalset lümfimassaaži tehakse käsitsi. Erinevalt enamikust massaažidest algab lümfimassaaž (sõltumata turse asukohast) alati kaelapiirkonnast, et aktiveerida lümfisüsteemi seestpoolt. Järgmisena avatakse vajalikud lümfisõlmed ja alles seejärel tohib hakata lümfivedelikku õrnade, aeglaste ja pumpavate liigutustega lähimate lümfisõlmede poole suunama. Lümfimassaažiga mõjutatakse põhiliselt pindmist lümfisüsteemi, mis asub pärisnaha ehk dermise kihis, seetõttu rakendatakse enamiku võtete puhul vaid kerget survet, et lümfivoolu mitte takistada. Kuna lümf liigub aeglaselt, on võtete tempo samuti aeglane.
Kui tihti teha lümfimassaaži? Lümfimassaaži soovitatav sagedus on individuaalne, sõltudes kliendist ja tema probleemist. Erinevalt klassikalisest massaažist võib lümfimassaaži teha iga päev. Lümfimassaaži võib ka kombineerida klassikalise massaažiga.
NB! Kui turse tekib kiiresti ja põhjus ei ole teada, siis on vaja kindlasti konsulteerida arstiga!
Massaažiseansi pikkus 60 / 90 min
Kõige lihtsamini öeldes toimib lümfisüsteem meie kehas nagu jäätmekäitleja, mis aitab kehal jääkaineid välja filtreerida ja haigustega võidelda, olles seega oluline osa meie immuunsüsteemist. Lümf on lümfisoontesse imendunud rakkude ja kudede vahel olev koevedelik, mis transporditakse lümfisoonte kaudu lümfisõlmedesse ehk nn puhastusjaamadesse. Eri protsesside tulemusena läheb lümfisõlmedes puhastatud ja immuunkehadega rikastatud lümf tagasi vereringesse. Kui lümfisüsteemis tekib mehaaniline funktsioonihäire, siis lümfivool aeglustub, liigne vedelik koguneb nahaalusesse ruumi ja tulemuseks ongi turse. Siin saabki hätta jäänud lümfisüsteemile appi tulla manuaalne lümfimassaaž.