Siit leiad praktilised nõuanded, kuidas massaažist maksimaalset kasu saada. Annan nõu, kuidas valmistuda massaažiks ning mida teha enne ja pärast teraapiat, et tagada parim kogemus. Lisaks leiad siit vastused korduma kippuvatele küsimustele.
Kui tuled massaaži esimest korda, siis palun Sul täita massaaži küsitluslehe. See informatsioon on oluline, et välistada võimalikud vastunäidustused ja saavutada maksimaalne tulemus. Saadud andmed on konfidentsiaalsed ja neid kasutatakse ainult massaažiteraapiaks.
Küsitluslehe saad mugavalt välja printida siin. Palun võta täidetud leht massaaži tulles kaasa. Lehe saab täita ka enne seanssi kohapeal – selleks varu pisut aega ja tule palun kohale 10 minutit varem.
Meil kõigil tuleb aeg-ajalt ette ootamatusi või haigestumisi. Kui pead oma broneeringu tühistama, siis palun tee seda esimesel võimalusel. Nii annad teistele võimaluse vabaks jäänud aeg broneerida. Broneeritud ajal kohale tulemata ja aja tühistamata jätmisel, tuleb tasuda kogu seansi hind.
Aitäh mõistva suhtumise eest!
Massaaž on füsioteraapia osa, kus käte abil mõjutatakse lihaste ja liigeste tööd. Massaaž aitab säilitada tugi- ja liikumiselundkonna funktsionaalsust ja ennetab ning leevendab tervisehäireid parimal võimalikul viisil, et toetada kliendi igapäevast elukvaliteeti.
Massaažiterapeut ei diagnoosi haigusi ega määra ravi.
Massaaži põhilised toimed on vaimne ja füüsiline lõõgastus, lihaspingete ja -valu leevendamine, vere- ja lümfiringe aktiveerimine ning liigesliikuvuse suurendamine. Massaaž sobib kõigile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad tunda ennast paremini.
Massaaži tehes kasutan 100 % naturaalset, hea imenduvusega lõhnatut viinamarjaseemneõli. Nahka niisutavat õli ei ole vaja pärast massaaži maha pesta.
Soovi korral näitan pärast massaaži harjutusi, mis vähendavad lihaspingeid ja tugevdavad lihaseid.
Tasub silmas pidada, et parima tulemuse saab, kui lisaks massaažile oled füüsiliselt aktiivne (sh treenid vähemalt 2–3 korda nädalas suuremaid lihasgruppe), toitud mitmekülgselt ja Sinu uneaeg on piisav.
Põhjalikud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovitused lastele ja noortele, täiskasvanutele, vanemaealistele ning kroonilistele haigetele, et hoida oma tervist, leiad siit.
Mis vahe on massööril ja massaažiterapeudil?
Massaažiterapeut on massöörist ühe kutsestandardi taseme võrra haritum massöör, kes on omandanud detailsemad teadmised anatoomiast ja motoorikast (liigutused). Massaažiterapeut loob laiemaid seoseid ja suudab leida kliendi probleemidele lahendusi, lähenedes probleemile sügavuti.
Kui sageli peaks massaažis käima?
Massaaži sagedus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kliendi individuaalsetest vajadustest, tervislikust seisundist ja massaaži eesmärgist. Hea tasakaalu mõttes võiks massaažis käia vähemalt ühe korra kuus, et säilitada üldine heaolu ja ennetada terviseprobleeme.
Peamine on siiski kuulata oma keha ja vajaduse korral kohandada massaažide sagedus vastavalt sellele, kuidas on enesetunne pärast massaaži.
Mis on massaažikuur?
Massaažikuur on mõeldud selleks, et tegeleda probleemiga põhjalikumalt ja järjepidevalt.
Massaažikuuri eesmärk on saada massaažist maksimaalne efekt, nii et iga järgnev seanss suurendaks eelmise seansi toimet. Massaaži toime organismis kestab ideaalis umbes 48 tundi, seega peaks massaažide vahe olema kuni 2 päeva. Suuremate vahedega massaaž ei ole enam kuur, vaid eraldi massaažiseanss.
Kuuri pikkus on tavaliselt 5–12 korda, soovitatavalt 3 korda nädalas. Kuuri pikkus sõltub kliendi konkreetsetest vajadustest, võimalustest ja terapeudi soovitustest.
Kas massaaž peab olema väga tugev ja valus, et see oleks efektiivne?
Valus ja liialt tugev massaaž ei pruugi tähendada efektiivsemat massaaži. Vahel võivad üksikud piirkonnad, näiteks suurt ülekoormust saanud lihased või lihastes oleva närvivarustuse tõttu tundlikumad lihaspiirkonnad masseerides valulikud olla, kuid kogu massaaž ei tohiks valus olla.
On tõestatud, et massaaži valuvaigistav toime ei sõltu sellest, kas seljavalu leevendada lõõgastava või süvamõjutusi pakkuvate massaažitehnikatega. Massaaži toimivad tulemused saadakse tänu närvisüsteemi mõjutamisele (lõõgastava efekti saavutamine) ja ei olene massaaži tugevusest. Massaaži peamine eesmärk on lõõgastumine ja lihaspingete leevendamine. Väga tugev ja valus massaaž võib tekitada aga hoopis vastupidise efekti, kuna valu paneb lihaseid rohkem pingutama, mitte lõõgastuma.
Inimeste survetaluvus ja eelistused on aga erinevad ning mõni inimene võibki soovida tugevat massaaži. Seega ära häbene massöörile öelda, kui massaaži surve on Sinu jaoks liiga õrn või liialt tugev.
Kas rasedana tohib massaažis käia?
Kui lapseootel emal pole arstilt või ämmaemandalt vastunäidustusi, on massaaž raseduse ajal ohutu ja igati kasulik ning vajalik, pakkudes leevendust rasedusega seotud põhilistele vaevustele, nagu alaselja väsimine ja -valud, õlavöötme pinged, jalgade väsimine, krambid ja tursed. Samuti aitab massaaž leevendada meeleolu muutusi ja vähendada sünnituseelset ärevust.
Kas massaaž enne või pärast trenni?
Pigem pärast treeningut, eriti kui massaaži eesmärk on lõõgastuda. Uuringutes on leitud, et enne treeningut võib massaaž negatiivselt mõjutada lihaste jõudlust, soorituse kiirust ja reaktsiooniaega, kuna massaaži toimel on aktiveerunud parasümpaatiline närvisüsteem ehk see närvisüsteemi osa, mis domineerib, kui oleme lõdvestunud.
Kui tunned, et pead kindlasti samal päeval trenni tegema, siis vali rahulik ja kerge treening.